Hüvasti, lihtne ja ühetaoline maksusüsteem!

Võib ju vaielda selle üle, kas 01. jaanuaril 2018.a jõustunud märksa keerulisem tulumaksusüsteem on eelmisest õiglasem ja   jätkusuutlikum või mitte ... kuid üks on kindel - segadust ja probleeme on praegu ohtralt. Järgnevalt toome kokkuvõtte ettevõtjaid puudutavatest olulisematest maksumuudatustest.

Maksuvaba tulu arvestamine tulumaksu kinnipidamisel muutus oluliselt.

 Alates 1. jaanuarist 2018 rakendub kõikidele tuludele üldine maksuvaba tulu määr  kuni 6000 eurot aastas ehk kuni  500 eurot kuus järgmiselt:
  • aastatuluga kuni 14 400 eurot on maksuvaba tulu 6000 eurot aastas,
  • aastatulu kasvades 14 400 eurolt 25 200 euroni väheneb maksuvaba tulu vastavalt valemile    6000 – 6000 ÷ 10 800 × (tulu summa – 14 400),
  • aastatuluga üle 25 200 euro on maksuvaba tulu 0.

 Abistavaid kalkulaatorid  maksuvaba tulu leidmiseks:

·      Palga ja maksude kalkulaator www.kalkulaator.ee/et/palgakalkulaator
·       Kalkulaator www.tulumaks.ee
·       2018. a maksuvaba tulu kalkulaator www.kalkulaator.ee/et/maksuvaba-tulu-kalkulaator

Tuluna arvestatakse  töötasu ja muu tasu, võlaõigusliku lepingu alusel saadud teenustasu, ettevõtlustulu, kasu vara võõrandamisest, rendi- ja üüritulu, litsentsitasu, intress, dividend, maksustatav pension, toetus, stipendium, preemia, hüvitis või muu tulu. Tulu summana arvestatakse brutotöötasu, ning  muud brutotasud, mis maksustatakse tulumaksu kinnipidamise teel.

Tuluna ei arvestata maksuvabasid hüvitisi, pere- ja toimetulekutoetusi (nt lapsetoetus, lastehooldustoetus, sünnitoetus) ja maksuvaba stipendiume, elatist, maksuvaba eluaseme (TuMS §15) või isiklikus tarbimises oleva vallasasja müüki, lähetuse päevaraha, isikliku sõiduauto hüvitist, töövõimetoetust, kingitusi, töötajale lapse sünni puhul makstavat toetust, mis ei ületa 5/12 residendist füüsilise isiku maksuvaba tulu ehk kuni 2 500 eurot (mitmike puhul iga lapse kohta kuni 2 500 eurot).

Maksuvaba tulu saab rakendada inimese avalduse alusel ainult üks tööandja (tulumaksu kinnipidaja). Töötaval pensionäril, kes saab nii pensioni kui ka töötasu alla 500 euro, on õigus maksuvaba tulu rakendada kahes kohas ja esitada avaldus nii tööandjale kui ka Sotsiaalkindlustusametile. Töötav pensionär saab tööandja ja Sotsiaalkindlustusameti vahel jagada maksuvaba tulu 500 euro ulatuses.

 Tööandjatel on soovitatav varasemalt esitatud maksuvaba tulu avaldused üle vaadata ning juhtida isikute tähelepanu, et neil on võimalik loobuda igakuise maksuvaba tulu arvestamisest täielikult või esitada avaldus igakuiselt väiksema maksuvaba tulu arvestamiseks (500 eurost väiksema või valemijärgselt lubatud summast väiksema). Kui valemijärgne maksuvaba tulu summa on väiksem kui isiku avalduses näidatud summa, siis peab tööandja  lähtuma ikkagi valemijärgsest maksuvaba tulu summast.

Isikutel on soovitatav  esitada maksuvaba tulu avaldus üks kord aastas. Nendel, kes saavad kuude lõikes erineva suurusega tasu, on võimalik avaldust ka muuta. Avaldust saab muuta üks kord kuus.

Tulumaksu kinnipidaja saab maksuvaba tulu rakendada üksnes kuupõhiselt. See tähendab, et kui mõnel kuul jääb isikule väljamakse tegemata, siis jääb ka sellel kuul maksuvaba tulu arvestamata.  Maksuvaba tuluga arvestatakse küll kuupõhiselt aga ümberarvestus tehakse isiku tuludeklaratsioonis aastapõhiselt. Kui tööandja näeb jooksva aasta maksuarvestuses, et isikul ei ole aastatulude põhjal õigus maksuvaba tulu maha arvata (nt isik saab tulemustasu, preemia, dividendi vm tasu), siis on võimalik isikut aasta keskel sellest teavitada ja talle maksuvaba tulu järgnevatel kuudel mitte rakendada.

 Tööandja omandis või valduses olev sõiduautoga seotud  erisoodustuse hinna arvestamine muutus kilovatipõhiseks
Tööautoga erasõitude tegemine muutub järgmise aasta 1. jaanuarist alates kilovatipõhiseks, senine kilomeetripõhine arvestus kaob. seejuures on kilovatipõhine arvestus, ainsaks võimaluseks ja seda olenemata sellest, kui palju erasõite kuus on tehtud. Kaob ka võimalus töötajal hüvitada tööandjale enda tehtud erasõidud.  

Alates 01.0.2018  on tööandja omandis või valduses oleva sõiduauto kasutamisel töö- või erasõitudeks erisoodustuse hind 1,96 eurot sõiduauto liiklusregistris märgitud mootori võimsuse ühiku (kW) kohta kuus. Üle viie aasta vanuse sõiduauto puhul on erisoodustuse hind sõiduauto mootori võimsuse ühiku (kW) kohta 1,47 eurot.

Kui tööandja, kes on sõiduauto omanik või liiklusseaduse mõttes vastutav kasutaja, ei võimalda enda omandis või valduses oleva sõiduauto kasutamist töö-, ameti- või teenistusülesannetega või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks, peab ta teavitama  sõiduauto soetamisel või kasutusele võtmisel Maanteeametit, kes teeb sõiduki liiklusregistri andmetesse  vastava märke.  Maanteeameti teavitamise osas on  informatsioon leitav https://www.mnt.ee/et/soiduk/kkk-tulumaksuseaduse-muudatusekohta . 

Kuni 3500 kilogrammise täismassiga veoauto erisoodustuse hinna määramise  aluseks saab valida, kas: 1) sõiduki kasutamise turuhinna  või 2) mootori võimsuse alusel leitud erisoodustuse hinna (1,96 eurot liiklusregistris märgitud mootori võimsuse ühiku (kW) kohta kuus. Üle viie aasta vanuse sõiduki puhul on erisoodustuse hind mootori võimsuse ühiku (kW) kohta 1,47 eurot kuus).

 Sõiduautodega seotud käibemaksuarvestuse muudatus
Kui sõiduautot hakatakse kasutama erasõitudeks, siis alates 01.01.2018 saab ühe aasta jooksul alates erasõitudeks kasutusele võtmise kuust sõiduautoga seotud jooksvatelt kuludelt sisendkäibemaksu maha arvata mitte rohkem kui 50% sõltumata sellest, kas sõiduautoga ka selle üheaastase perioodi järgmistel kuudel erasõite tehakse või mitte. Jooksvate kulude hulka kuuluvad ka sõiduauto kasutusrendimaksed.

Peamiselt sõitjateveoks või õppesõiduks kasutatava sõiduauto ning kuni 3500-kilogrammise täismassiga N1-kategooria veoauto (kaubiku) erasõitudeks kasutamisest tekkinud omatarbe maksustatav väärtus on alates 01.01.2018  koos käibemaksuga tulumaksuseaduse alusel arvutatud erisoodustuse hind (1,96 eurot sõiduki liiklusregistris märgitud mootori võimsuse ühiku (kW) kohta kuus, üle 5 aasta vanuse sõiduki puhul 1,47 eurot).

 Parkimistasu hüvitist ei maksustata tulumaksuga
Tulumaksuga ei maksustata ametnikule, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavat parkimistasu hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel (rakendatakse tagasiulatuvalt 2017. aasta 1. juulist). Parkimistasu hüvitamine ei olene sellest, kas hüvitist on isikliku sõiduauto kasutamise eest makstud või ei.

 Erandid töötajate transpordiga seotud erisoodustuste arvestamisel
Erisoodustuseks ei loeta kulutusi töötajate transpordiks elukoha ja töökoha vahel, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga või kui puudega töötajal ei ole võimalik kasutada ühistransporti või ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust. Samuti ei loeta erisoodustuseks tööandja ettevõtlusega seotud kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja transpordiks elu- ja töökoha vahel, kui töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast või kui tööandja korraldab transporti sõidukiga, millel on vähemalt kaheksa istekohta, või bussiga liiklusseaduse tähenduses. (Rakendatakse tagasiulatuvalt 2017. aasta 1. juulist.)

 Töötaja tervise edendamise kulud on 100 euro ulatuses  kvartali kohta maksuvabad
Erisoodustusena ei maksustata järgmisi töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele:
1) avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu;
2) sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutusi;
3) tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi;
4) kulutusi tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud või vastavat kutsetunnistust omava taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele; 5) ravikindlustuslepingu kindlustusmakset.

 Töölepingu alusel töötava töötaja majutuskulud on teatud tingimustel maksuvabad
 Erisoodustuseks ei loeta tööandja ettevõtlusega seotud kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja majutamiseks, kui on täidetud mõlemad alljärgnevad tingimused:
1) töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast ja töötaja omandis ei ole töökohale lähemal asuvat eluasemena kasutatavat kinnisvara ning need tingimused on täidetud kogu majutamise perioodil;
2) kulutused majutatava töötaja kohta on kuni 200 eurot kalendrikuus majutamise korral Tallinnas või Tartus ja kuni 100 eurot muudel juhtudel.
(Rakendatakse tagasiulatuvalt 2017. aasta 1. juulist.)

 Emaettevõtjale ja sõsarettevõtjale antud laenude puhul tuleb hinnata, kas tegemist ei ole varjatud kasumieraldistega, millelt tuleb maksta tulumaksu  
Residendist äriühing maksab tulumaksu äriühingu aktsionärile, osanikule või liikmele antud laenult, kui tehingu asjaolud viitavad, et tegemist võib olla varjatud kasumieraldisega. Emaettevõtjale ning sama emaettevõtja teisele tütarettevõtjale, välja arvatud laenuandja tütarettevõtjale, antud laenu puhul, mille tagastamise tähtaeg on pikem kui 48 kuud, lasub maksumaksjal maksuhalduri nõudmisel laenu tagasimaksmise võime ja kavatsuse tõendamise kohustus.

Varjatud kasumieraldiste säte kehtib kontserni emaettevõtjale ja sõsarettevõtjale äriseadustiku tähenduses. Emaettevõtjana käsitatakse ka ühingut, kes asub kontsernis laenu andvast tütarettevõtjast ülalpool, samuti mittetulundusühingut ja sihtasutust, kellel on laenu andvas ühingus häälteenamus või valitsev mõju.

Antud laen tunnistatakse varjatud kasumieraldiseks, kui tehingu asjaolud viitavad, et tegelikult laenu tagastamist ei toimu. Maksustamine on õigustatud eelkõige siis, kui laenulepingu tingimustest ja laenu kasutamisest nähtub, et laenu ei kavatseta tagasi maksta või see osutub ilmselt võimatuks.

Antud laenuks TuMS § 50.2 tähenduses loetakse ka  laenuga samaväärseid tehinguid, sh  laenusumma suurendamine, laenu tagastamise tähtaja pikendamine, raha kandmine kontsernikontole vm oluliste tingimuste muutmine.

Varjatud kasumieraldis maksustatakse tulumaksuga määras 20/80.   Kui varjatud kasumieraldisena maksustatud laen tagastatakse täielikult või osaliselt, siis on õigus tagastatud summa ulatuses maksta maksuvabalt dividene.

Äriühing on  kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile kvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks deklaratsiooni eelmise kvartali jooksul eelpool nimetatud isikutele antud laenude ja nende tagastamise kohta. Laenude deklareerimise kohustus rakendub alates 2017. aasta 1. juulist antud laenu suhtes, samuti sellise laenu suhtes, mille puhul on alates 2017. aasta 1. juulist laenusummat suurendatud, laenu tagastamise tähtaega pikendatud või muid olulisi tingimusi muudetud.

  Regulaarselt makstavatele  dividendidele kehtestati madalam maksumäär
Uus regulatsioon rakendub dvidendidele, mis makstakse välja aastal 2019 ja hiljem.
Regulatsiooni kohaselt maksustatakse 14-protsendilise maksumääraga jaotatud kasumit, mis on väiksem või võrdne eelneva kolme kalendriaasta keskmise maksustatud jaotatud kasumiga. Nimetatud summat ületavad kasumijaotised maksustatakse jätkuvalt 20-protsendilise maksumääraga. Kolme kalendriaasta keskmise Eestis maksustatud jaotatud kasumi arvutamisel on esimeseks aastaks 2018. See tähendab, et madalamat maksumäära saab 2019. aastal rakendada vaid ühele kolmandikule 2018. aastal jaotatud kasumist. Täies ulatuses saab 14-protsendilist määra rakendada alles 2021. aastal.

Kui dividend makstakse välja füüsilisele isikule, tuleb äriühingul täiendavalt kinni pidada veel 7 protsenti tulumaksu.